Esimene eestikeelne (1766) ja lätikeelne (1768) perioodiline väljaanne „Lühhike öppetus“ („Latweeschu Ahrste“) anti välja Põltsamaal Kuningamäe trükikojas (see oli 1. Liivimaa eratrükikoda).
Siit sai alguse Euroopa rahuplaan – Jakob Heinrich von Lilienfeldi teos “Uus riigiehitus” (1767).
Siin sündis Liivimaa esimene komöödia, Jakob Heinrich von Lilienfeldi “Uusaastasoov” (1758).
Põltsamaa jõgi, 135 km, on pikkuselt Eesti 3. jõgi!
Eesti linnadest leidub kõige rohkem sildu Põltsamaal – ühtekokku 18 silda. Põltsamaad kutsutakse seetõttu sildade linnaks.
Esimene sinimustvalge lipp õmmeldi Põltsamaal, 1884. a. Õmblejaks oli Emilie Beermann, Põltsamaa kihelkonnakool.
Liivimaa ainsa kuninga hertsog Magnuse residents asus aastatel 1570–1578 Põltsamaa lossis.
Siin asub Balti- ja Põhjamaade kõige suurem rosaarium: Põltsamaa roosiaed, ligi 800 sorti ja liiki. Samuti kuulub roosiaed Euroopa TOP10 rosaariumi hulka.
Kõige suurema ümbermõõduga linnus Eestis, ehitatud Vana-Rooma piirilinnuste eeskujul – 437 m, on Põltsamaa linnus (loss).
Esimene nõukogude ajal Eestis taastatud kirik on EELK Põltsamaa Niguliste kirik (1952).
Põltsamaa on Eesti parkiderohkeim linn – kokku on 4 parki ja nad kõik looduskaitse all. Kui poleks “parkide haldusreformi” tehtud, oleks neid veel rohkem.
Põltsamaa külje all Kaarlimõisas avati 1888. a kogu eesti rahva kogutud rahaga asutatud Aleksandrikool, mis pidi olema 1. eestikeelne kõrgem kool, kuid tuli siiski venekeelne.
Maailma 1. kosmosetoit valmistati Põltsamaal.
Kõige hullem Keisri hull – Timotheus Eberhard von Bock Võisikult. Jaan Krossi romaan “Keisri hull”.
Kalana karjäär on kõige rikkalikum vetikaliikide kivististe leiukoht.
Lustivere on kõige lustilisem kohanimi Eestis.
Aidus toimus 1918-1919 aastavahetusel Vabadussõja murdelahing – Siiamaale ja mitte enam – kaugemale ei pääsenud punane jalg.
Võhma küla on rahvusliku liikumise kõige kirglikuma ja järjekindlama eestvedaja Karl August Hermanni sünnikoht.